Eesti ettevõtjad enam varimajanduse pärast ei muretse

Aastaga on Eesti ettevõtjate mure varimajanduse pärast vähenenud üle 20%, selgus uuringust „Majanduse Pulss“. Eesti ettevõtjate silmis on meil varimajanduse osakaal oluliselt väiksem kui mujal Ida-Euroopas.

Samuti selgus, et investeeringutega koonerdavad enim lätlased ja astmelisele tulumaksule seisavad kõige kindlamalt vastu eestlased ja rumeenlased. Eesti ettevõtjatest arvab 65%, et finantsabi andmist Kreekale ei peaks jätkama.

Audiitorfirma KPMG uuringus „Majanduse Pulss” osales üle 730 ettevõtja üheksast riigist Kesk- ja Ida-Euroopast, nende seas 100 ettevõtjat Eestist. Küsitlusele vastasid peamiselt finants- ja tegevjuhid Eesti, Läti, Leedu, Poola, Slovakkia, Tšehhi, Rumeenia, Bosnia ja Hertsegoviina ning Horvaatia ettevõtetest.

Enam kui kolmandik vastanutest leidis, et suurim probleem on maksudest kõrvale hoidmine tegeliku tulu varjamise abil, sellele järgnevad ümbrikupalgad (23%) ja käibemaksupettused (21%).

Aktsiisikaupade salakaubavedu mainiti kõige enam kahes Balti riigis – varimajanduse peamiseks tõukejõuks peab seda 23% Läti ja 21% Leedu vastajatest, samas kui Kesk- ja Ida-Euroopa keskmine on 11%.

Läti ja Leedu koonerdavad

Investeeringud on konkurentsivõime säilitamiseks esmatähtsad, kinnitas 66% vastajatest, kes väitsid, et nende ettevõte on kavandanud aastateks 2016–2018 investeeringuid. 37% neist kavatseb investeerida eelkõige koduturule. Kõige ettevaatlikumad on Läti ettevõtjad, kellest 53% ütles, et nad ei kavanda investeeringuid. Neile järgnevad Leedu ja Rumeenia ettevõtjad (mõlemad 48%).

Lätis tegutseva Lux Ekspress Groupi juht Hannes Sarapuu ütles, et Läti majandus on olnud Balti riikide omadest enim seotud idanaabritega ja kuna neil pole praegu just kõige paremad ajad, on see üks võimalik põhjus ettevaatlikkuseks investeeringutega. „Balti riikide majandused on kõik pisut erineva struktuuriga, Lätil on olnud meist kolmest alati pisut suurem seotus idaga. Samas pole ka Eestis kellelgi praegu väga suurt kasvuootust, lätlased on ilmselt veel tagasihoidlikumad,“ märkis Sarapuu.

Zernask seostas Läti ja Leedu ettevõtjate investeerimisleigust suhteliselt hiljutise liitumisega eurotsooniga. „Euroala seis pole praegu väga hea ja see ebastabiilsus võib mõjutada nende investeerimiskindlust. Eesti ettevõtjad on aga aru saanud, et Eesti pole enam odava masstootmise maa ning oma tootmisprotsessi efektiivsemaks muutmiseks tuleb sellesse investeerida,“ selgitas ta.

Ida-Euroopa astmelist tulumaksu ei salli

Slovakkia ja Rumeenia soovivad kõige tugevamalt eraisikutele ühetaolist maksumäära, Eesti ja Rumeenia on kõige tugevamalt vastu eraisikute astmelise tulumaksu kehtestamisele. Astmelise tulumaksu toetajaid oli Eestis ja Rumeenias vastavalt 7% ja 5%.

Sarnaselt 2014. aasta uuringuga peetakse valitsuste kõige tähtsamaks ülesandeks maksude tasumise ja haldamise lihtsustamist – seda soovib 79% Kesk- ja Ida-Euroopa valimist, kusjuures Leedu (57%) ja Eesti (58%) vastajaid erutab see probleem kõige vähem. Teadus- ja arendustegevuse maksusoodustuste kehtestamist või suurendamist toetab 47% ja töötajate sotsiaalmaksule ülempiiri seadmist 42% uuringus osalenutest.